|
Ettevõte
|
Seos bioenergia valdkonnaga
|
|
|
On suurim taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootja Eestis. Taastuvenergia ettevõte, kelle ülesanne on rajada ja käitada taastuvat energiat tarbivaid elektrijaamu, on EE kontsernis tegutsenud 2002. aastast. Töötavad jaamad – Virtsu tuulik (võimsusega 0,6 MW), Linnamäe hüdroelektrijaam (1,152 MW) ja Keila-Joa hüdroelektrijaam (0,365 MW) – andsid EE 2005/2006 majandusaastal kokku 6100 MWh elektrienergiat. EE jätkab arendustöid Ruhnu tuulik-diiseljaama rajamiseks, Põltsamaa hüdroelektrijaama taastamiseks, Balti Elektrijaama tuhaväljale nr 2 tuulepargi planeerimiseks ja biogaasi kasutava soojuselektrijaama ehitamiseks Ekseko seafarmi juurde. EE on loonud Tulevikuenergia sihtkapitali, mille eesmärgiks on muuhulgas uurida biomassi ja biogaasi kasutamist. Mainida tasub Eesti Energiale kuuluvat Iru Elektrijaama, kes praegu tegeleb koostootmisega (gaasil) ja tulevikus kavatseb kasutada ka biomassi Tallinna linnale soojusenergia tootmiseks.
|
|
Digismart
|
2008. aasta detsembris käivituva Väo Elektrijaama ehitusse kavatsetakse investeerida ligikaudu miljard krooni. Kütusena hakkab Väo elektrijaam kasutama peamiselt puitu ning varukütusena osaliselt turvast. Väo elektrijaama võimsus on 23,5 MW elektrit ja 49 MW soojusenergiat. Lisaks saab koostootmisjaam suitsugaaside kondensaatori abil väljastada veel kuni 18 MW soojusenergiat. Aastas planeeritakse Väo elektrijaamas toota umbes 180 GWh taastuvelektrit. Projekti toetab Euroopa Liit ”Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide ”Keskkonnaalase infrastruktuuri arendamise” meetme raames.
|
|
|
Biodiesel Paldiski ASi tehas Paldiskis läheb maksma ca 350 miljonit krooni. 80% toodangust kavatsetakse eksportida.
Toodangu kvalteedi tagab ühe maailma tunnustatuima biodiislikütuse tehnoloogiafirma Desmet Ballestra ( www.desmetballestra.com) tootmistehnoloogia kasutamine. Taimeõlide rafineerimise ja biodiislikütuse tootmisvõimsus on aastas 100 000 tonni. Kõrvalproduktina toodetakse 10 000 tonni glütsreooli aastas. Taimsete toorõlide mahutipark tootmisvajaduse katmiseks on 15 000 m3 ning biodiislikütuse mahutipark 9 000 m3.
|
|
Viru Distiller
|
350 000 tonnist toorainest kavatsetakse valmistada aastas 120 000 tonni bioetanooli ja jääkproduktidest saadakse ca 200 000 tonni granuleeritud loomasööta. Kogu kasutatud vesi ja tekkiv soojusenergia suunatakse tagasi tootmisprotsessidesse. Kuna Eestis kättesaadavast toorainest sellise koguse bioetanooli valmistamiseks ei piisa, siis kavatsetakse osa bioetanooli valmistamiseks vajalikust toorainest importida kolmandatest riikidest, sealhulgas Venemaalt.
|
|
|
Tartumaal asuva osaühingu Gammatrade 10 000-tonnise aastavõimsusega
biokütusetehas on oma toodangu peatunud seoses kõrgete tooraine hindadega.
|
|
A&O BioD
|
Pärnus vahepeal biokütust teinud OÜ A&O BioD on tootmise peatanud.
|
|
Taisto
|
Taisto oli seotud kahe biodiisli toomise projektiga- ühest on juba loobutud ja teine peatatud (AS Biooil).
|
|
ATKO
|
ATKO Õlitööstus tegeleb biokütuse tootmisega Kohtla-Järvel.
|
|
Fortum
|
Soome Fortum’i tütarettevõte Eestis, AS Fortum Tartu, ehitab Tartu linna piiril asuvasse Luunja valda uue soojuse ja elektri koostootmisjaama, mis hakkab töötama kohalikul biokütusel ja turbal.
|
|
Terts
|
Taastuvatest energiaallikatest elektri ja soojuse koostootmise osas on praeguseks hetkeks töötav vaid AS Terts. prügilagaasil töötav gaasimootor. Sama ettevõte on planeerinud biogaasi tootmist ka Loo asulas AS Tallegg toorme baasil.
|
|
|
Antud ettevõtted on suurimad puitgraanulite tootjad Eestis (Tootsi Graanul 20 000 t/a, Graanul Invest 80 000 t/a, Flex 105 000 t/a, Hansa Graanul 110 000 t/a). Puidugraanulite kogutoodang oli aastal 2006 üle 315 000 tonni.
|
|
(KNC)
|
Praegu kasutab KNC kuni 30 tuh tonni peamiselt vedelaid jäätmeid energia tootmiseks. Vedelate jäätmetega asendatakse fossiilkütuseid. Nn. RDF põletusvõimsuste loomine Kunda Nordic Cement tsemendiahjus (aastaks 2010 kuni 100 tuh tonni) on praegu suurim ettevalmistamisel olev projekt koospõletamise osas.
|
|
|
Estonian Cell’i haavapuitmassitehases tekib kolme sorti jäätmeid: puukoor, saepuru ja biomuda (ca 120 tonni päevas). Pikaajalise lahendusena nähakse võimalust panna haavapuitmassitehases püsti katel, mille abil saaks kõik jäätmed kohapeal ära kasutada energia tootmiseks.
|
|
Ragn-Sells
|
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells leidis koostöös kontserniga SARA Bio-Industries võimaluse muuta Eestis kogutud toiduõlid ja -rasvad Saksamaal biokütuseks. Maikuus sõlmis ettevõte lepingu Prantsuse päritolu firmaga SARIA Bio-Industries. Ragn-Sellsi jäätmed liiguvad Saksamaa väikelinnas Melle`is asuvasse rafineerimistehasesse.
|
|
OÜ Saare Economics
|
Esimene biogaasijaam. Kasutab Saaremaa seafarmide läga. Toodab kuni 3500MW soojust ja kuni 2200MW elektrit aastas.
|
